NUTAARSIASSAT

Allakkat ammasut – imartatsinnik illersuineq

Oceans North Kalaallit Nunaat

Kalaallit Nunaanni imartat avatangiisiinik illersuineq:

 

Naalakkersuisunngortussat politikkikkut akisussaaffiat

Kalaallit Nunaanni uummassusillit ataqatigiinneri uumassusillillu assigiinngisitaarneri nunap sineriaani inooqatigiinnut pingaaruteqartorujussuupput. Naalakkersuisut siulii FN-ip Uumassusillit assigiinngissitaarnerannut nunani tamalaani isumaqatigiissummut nutaajusumut ilanngupput (Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework), taamaasillunilu anguniakkamut 30-nngortinnagu 30-mut pisussaaffeqalerlutik, Kalaallit Nunaata imartaasa 2030-nngortinnagu, 30 procentia illersorneqarnissaa anguneqarnissaanik imaqartoq. Naak tamanna pisussaaffiliisimagaluartoq, tassunga anguniakkamut tunngatillugu suli iliuusissanik aallartitsisoqanngilaq. Naalakkersuisunngortussat taamaammat inatsisitigut iliuuseqarfiginissaa, imartanik illersukkanik pilersitsinissaq aningaasaliiffiginissaalu akisussaaffik tigusariaqarpaat.

Tamannalu ilisimatusarfiit, inoqarfiit aammalu kattuffiit attuumassutillit peqatigalugit sunniuteqarluartumik aammalu Kalaallit Nunaanni attanneqarsinnaasumik imartamut aqutsineq isumannaarniarlugu qanimut oqaloqatiginninnikkut pisariaqarpoq.

 

Pitsaasumik piviusorsiortumillu illersugaasumik periuseqarniarluta Oceans North Kalaallit Nunaanniit (ONKN), Naalakkersuisunngortussanut imak innersuussivugut:

 

  • Siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu politikkikkut pisussaaffiup attatiinnarnissaa anguniarlugu imartatta avatangiisiinik illersuinissaq naalakkersuisooqatigiit isumaqatigiissutaannut ilanngunneqarnissaa.
  • 30-nngortinnagu 30-mut anguniagaq sioqqullugu naapertuuttumik imartat illersorneqarnissaannut sumiiffinnik toqqaaneq atuutilersitsinerlu.
  • Inatsisitigut sinaakkusiinissaq aammalu aningaasatigut isumannaarinissaq imartanut illersuinissamut suliniummut tunngatillugu.
  • Pikialasorsuamut tunngatillugu inuiaqatigiit Inuit Kalaallit Nunaanni Nunavummilu Canadami suleqatigalugit illersuinissaq aammalu aningaasanut inatsit aqqutigalugu aningaasanik tassunga suliamut atugassanik immikkoortitsinissaq.
  • Imartanik illersukkanik pilersitsinissaq FN-ip IUCN-illu periusai akuerineqarsimasut malillugit saniatigullu Nunap Inoqqaavinut sumiiffinnut illersuineq (Indigenous Protected and Conserved Areas) / (IPCA)-t naleqartitaat Inuit piorsarsimassutsikkut piniarnikkut immammut atuisuunerat ataqqineqarnissaat qulakkeerniarlugit ataqatigiittumik pilersitsinissaq.

 

Kalaallit Nunaanni sumiiffinnik illersuineq

 

Kalaallit Nunaat assigiinngitsunik periusissiornissamut immikkuullarissumik imartat avatangiisaanik illersuinissamut tunngatillugu periarfissaqarpoq, tassanilu pingaarpoq Inuit piniartarnerannut aammalu aalisartarnerannut imartatigut illersuineq akornutaassangitsoq ataqqinnisassasorlu, saniatigut uumassusillit assigiinngisitaarnerat qulakkiiutigalugu. FN-i aamma IUCN-i illersueriaatsinik assigiinngitsunik peqarpoq (immikkoortuni sakkortuumik illersorneqartuniit piujuartitsisumik pisuussutinik atuiffiusunut, aammalu sumiiffinni aalajangersimasuni illersuiniaanerit (OECMs)), tassanilu Nunap Inoqqaavinut sumiiffinnut illersuineq IPCA-lu tassaalluni nunat inoqqaavi pinngortitap illersorneqarneranik aqutsisuusut ingerlatsisuusullu.

Kalaallit Nunaanni pingaaruteqarpoq Kalaallit Nunaata nunatut namminersortutut, innuttaasut amerlanerpaat nunap inoqqaajusut erseqqissaatiginissaa. Tamanna isumaqarpoq Canadatut, nunap inoqqaavi naalagaaffimmi ikinnerussuteqartutut Kalaallit inissisimanngimmata, taamaammallu IPCA-mik periuseq Canadamituut atuutsinneqarsinnaanngitsoq. Taarsiullugulu IUCN-ip najoqqutassiaat IPCA-llu ataqatigiissillugit atorneqarsinnaallutik, taamaalilluni nunap immikkoortuani ilisimasat nunat inoqqaavisalu ilisimasaat aqutsinerlu nunatsinni ingerlanneqarsinnaaneranik qulakkeerneqarsinnaallutik, taamaalillunilu Avannaani inuiaqatigiinni atuutsinneqarluarsinnaanera qulakkeersinnaallugu.

Pikialasorsuaq Issittumi imartani eriagisassatut pingaarluinnartutut inissisimavoq tassami uummassusillit assigiinngitsut tassani pinngorarmata aammalu Baffin kangerliumarngani Inuit akileriillutik imartaq neqissaqarniarnikkut piniarfigisarmassuk. Sumiiffik ataasiusutut aqunneqartariaqarpoq, Kalaallit Nunaat Canadalu ataatsimut suleqatigiillutik illersuinissamut iliuuseqartariaqarlutik.

ONKN innersuussivoq imartaq Kalaallit Nunaata aammalu Canadap peqatigiillutik pisortatigoortumik aqunneqarnissaanik.

 

Immap naqqani itisuumi aatsitassarsiorneq aamma imartami aatsitassarsiorneq

 

ONKN-ip immap naqqani itisuumi aatsitassarsiorneq ersarissumik politikkikkut isummerfigineqarnissaa pingaaruteqartoq erseqqissarusuppaa. Immap naqqani Aatsitassarsiorneq imaani ummassuseqatigiiaanut sunniuteqapilussinnaavoq, ingammik issittumi sumiiffinni navianartorsiorfiusuni. Tamanna pillugu Naalakkersuisunut imannak innersuussuteqarpugut:

  • Immap naqqani itisuumi aatsitassarsiorneq unitsikkallarneqarnissaa, avatangiisinut sunniutai pillugit ilisimatuussutsikkut naammaginartumik uppernarsaateqarnissap tungaanut.
  • Nunat tamalaat isumaqatigiissutaannut naapertuuttumik mianersornissaq pillugu najoqqutassiaq qulakkeerneqarnissaa.
  • Imaani itinerusuni pinngortitap ataqatigiinneranik misissuineq immamilu uumasoqatigiiaat nalunaarsorneqaqqaarnissaat pingaartinneqarnissaa, pisuussutinik piiaanissaq pillugu aalajangiitinnatik.

 

Nunavissuup killingini (200 meterit inorlugit ititigisumi) aatsitassarsiornissamut akuersissummik atorunnaarsitsisoqarsinnaasariaqarpoq, avatangiisinik misissuinerit siulliit takutippassuk avatangiisit, uumassusillit assigiinngisitaarnerat inuiaqatigiinnullu ulorianartorsiortitsissappata.

Ocean North Kalaallit Nunaat tusarniaalluni angalanermini imartat avatangiisai pillugit illersuineq, inuiaqatigiit oqaloqatigisaqattaarneranni isummerneri tusarnaarsimavai. Kujataani Uummannamilu oqaloqatiginninnerit takutippaat, attanneqarsinnaasumik aalisarneq, nakkutilliineq aammalu imartat illersornissai inuiaqatigiinnut eqqartugassat pingaarluinnartuusut. Tamannalu naqissusiivoq inuiaqatigiit tamarmik akuutillugit periuseqarnikkut, sumiiffinni ilisimat nunallu inoqqaavisa ilisimasaat aammalu soqutigisat aallaavigalugit aalajangiineq pinissaat pisariaqartoq.

Naalakkersuisut kaammattorpagut akisussaaffimmik tigusillutik maannakkut iliuuseqassasut. Una periarfissatsialaavoq Kalaallit Nunaata uummassusillit assigiinngitsut inuiaqatigiillu siunissami iluaqutigisinnaasaannik piujuaannartitsinissamik suliniuteqarnissamut. Qilanaarpugut Naalakkersuisut eqqartorneqartumut tunngatillugu suliniummik aallartitsinissaannut aammalu suleqatigiinnikkut ilisimasatigut avitseqatigiinnissamut ammavugut.

 

Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta,

 

Jenseeraq Poulsen

Direktør, ONKN

e-mail: jenseeraq@oceansnorth.gl

Nutaarsiassat allat

25.11.20_BBCSW_DAY1_X100_KIRILENKO_208
ONKN tusagassiutini

Filmi nutaaq: The Arctic Edge – Kalaallit Nunaata imartaani issittumi allannguineq

Atuaruk →
Press photo
Tusagassiutinut nalunaarut

Nunani aavannarlerni avatangiisitigut suliniaqatigiiffiit COP17 sioqqullugu piujuartitsinnginnermik ernumassuteqarneq oqariartuutigaat

Atuaruk →
Screenshot ON deep sea mining animation
Tusagassiutinut nalunaarut

2024-mi immap naqqani aatsitassarsiorneq pillugu allaaserisaq

Atuaruk →
_DSC8119
ONKN tusagassiutini

ONKN paasinnippoq aalisartut suli eqalussuit pillugit unamminartumiinnerannut – ONKN-imiit piffissaq ungasinnerusoq isigalugu aaqqiisutaassinnaasut allat orniginartinneruagut

Atuaruk →
_DSC8119
ONKN tusagassiutini

Kommunimiit akissarsititsilluni eqalussuarniartitsineq atorunnaarpoq – inerteqqutaavoq

Atuaruk →
_DSC8119
Tusagassiutinut nalunaarut

Eqalussuarnik toqoraanerup ajornartorsiut iluarsisinnaanngilaa, avatangiisit pillugit suliniaqatigiiffik mianersoqqusivoq

Atuaruk →
Scroll to Top