NUTAARSIASSAT

Norgep pilersaarutaa immami itisuumi aatsitassarsiorniarluni Nunatta inuussutissarsiutaanni pingaarnersaannut aalisarnermut siooranartuuvoq, Oceans North Kalaallit Nunaat oqarpoq

Oceans North Canadamit, Deep Sea Conservation Coalitionimit aamma International Union for Conservation of Nature (IUCN)-imit Immat itisuut naqqani aatsitassarsiorneq pillugu titartakkanik aalasuliamit asseq.

NUUK—Oceans North Kalaallit Nunaat (ONKN) Norgep ikinnerussuteqarlutik naalakkersuisuisa Norgellu inatsisartuini illuatungiliuttut partiit marluk tunuliaqutseeqatigalugit aalajangigaannut imartaminni immap naqqani itisuumi aatsitassarsiorniarluni ernumassutigivaa. Norgep aatsitassarsiorfissatut piukkussaa Svalbard`ip kujasissuaniit Jan Mayen Kujasissuanut ingerlaarpoq Norgep nunaata toqqaviata naanerata tungaanut allaat ingerlaarluni. ”Taamatut aatsitassarsiorniartut Nunatta imartaata avatinnguani ingerlanneqarniarpoq, tamannalu aalisagaatitsinnut ilungersunartumik kinguneqaratarsinnaavoq, aalisarnerlu Nunatta pinngitsoorsinnaanngilaa, inuiaqatigiinni inuussutissarsiutitta pingaarnersaraat,” taamatut oqarpoq Jenseeraq Poulsen, ONKNp pisortaanera.

Immami itisuumi aatsitassarsiorneq annertusiartortuuvoq ernumanartoq, tunisassiornerullu taassuma assortuussutaasup siunertaraa immap naqqaniit aatsitassanik piiaanissaq. Ilisimatoorpassuit, avatangiisinut suleqatigiiffiit naalagaaffiillu immami itisuumi aatsitassarsiornissamut akerliupput ilungersunartumik kinguneqaratarsinnaanera pissutigalugu, immap iluani avatangiisinut sunniutigisinnaasai suli annertunerusumik ilisimasaqarfigineqanngimmata, immamimi itisuumi nerisaqaqatigiit qanoq aaqqissugaanerat ilisimasaqarfigineqarpianngillat. Norgep sapaatip akunnerani siusinnerusukkut nalunaarpoq, immami itisuumi aatsitassarsiornissamik misissuinissaq nunat immallu issittut avannarlerni ilaatigut aallartinniarlugu.

“Imaq nunat assigiinngitsut killilersuinerat pillugu naalatsinneqarsinnanngilaq,” Poulsen nassuiaavoq. ”Nalunngilarput, immami itisuumi aatsitassarsiorneq sumiiffimmi aalajangersimasumiit suli ungasinnerusumut ilungersunartumik kinguneqariaannaasoq. Aatsitassarsiornermi kinnernit pilersitaasut, allaat immami itisuumi piiaffimmiit ungasissorujussuarmut nooriataarsinnaasut immamilu inuunermut sunniuteqarujussuarsinnaallutik. Norskit ilisimatuuisa qanittukkut tamanut saqqummiummassuk pissusiviusut takutippaat uumasut ilai aalajangersimasut kinnernit pilersitaasumik uippakajaarnermik eqqugaasartut, kingunerisaallu ernumanarluinnarput, tassami immami itisuumi aatsitassarsiorneq nerisareqatigiit aaqqissugaanerinuinnaq sunniuteqarnavianngimmat, inunnummi aamma sunniteqartussaammat immami inuussutissarsiornikkut pingaarnerpaamik inuussuteqartunut.

Ilanngullugu aamma ernumanarpoq Norgemi ilisimatuut suliniutit kingunerisassaattut namminneq misissugaata takutimmassuk, Norgep naalagaaffittut nammineq pitsaassutsimut piumasaqaataannut naammassinninngitsoq. Aatsitassarsiorfissatut siunnersuutigineqartup ilarujussua aammattaaq immikkut ajortialluinnartutut nalilerneqareernikuuvoq soorluttaaq  økologiskimik naleqarluinnartutut inissinneqarnikuusoq. Immami tassani annertoqisumi økosystem´it ernumanarluinnartumik inissisimapput, mingutsitsinermik nalaanneqassappata aaqqeqqinngisaannartussatut allaat nalilerneqareernikuugamik.

ONKN suliamik pineqartunik unitsitsigallarnissamik tapersersuivoq; immami itisuumi aatsitassarsiornissaq unitsinneqarallarnissaa siunniullugu, aatsaallu ilisimatusarnikkut suli annertunerusumik paasiniaasoqareerpat økosystem´inut pineqartunut, qanorlu immap naqqani itisuumi aatsitassarsiornermi pisoqarsinnaanera paasineqarluareerpat, sumiiffinni aamma nunarsuarmi ammaassisoqaqqissasoq. ”Immami pisuussutitta uummassusillit asuli piulluanngitsuliorfigineqarput, naak pisuussutivut pingaaruteqangaartut nerisassatut aamma inunnut inuuniutissatut. Tunngaviusumik tamanna kukkunerulluinnarpoq immami itisuumi aatsitassarsiorluni piiaasoqalissappat, naak kingunerisassai suli minnerpaamilluunniit ilisimaneqanngitsulluunniit, aamma eqqarsaatigisariaqartut ilagilluinnarpaat, Europa-Parlament´i nunat EU-mut ilaasortaasut kajumissaareermagit immami itisuumi aatsitassarsiornissamik nunarsuarmi unitsitsigallarneq tapersersoqqullugu”, ”Aningaasaqarnikkut piujuaannartussamik atoqqiissarnikkullu imminut napatissinnaasumik aningaasaqarniarnissarput paaralugulu inerisartariaqarparput.” Poulsen oqarpoq.

Annertunerusumik paasisaqarusukkuit attavissaq:

Jenseeraq Poulsen

Mobil: +299 48 34 67

E-mail: jenseeraq@oceansnorth.gl

Nutaarsiassat allat

25.11.20_BBCSW_DAY1_X100_KIRILENKO_208
ONKN tusagassiutini

Filmi nutaaq: The Arctic Edge – Kalaallit Nunaata imartaani issittumi allannguineq

Atuaruk →
Press photo
Tusagassiutinut nalunaarut

Nunani aavannarlerni avatangiisitigut suliniaqatigiiffiit COP17 sioqqullugu piujuartitsinnginnermik ernumassuteqarneq oqariartuutigaat

Atuaruk →
Screenshot ON deep sea mining animation
Tusagassiutinut nalunaarut

2024-mi immap naqqani aatsitassarsiorneq pillugu allaaserisaq

Atuaruk →
_DSC8119
ONKN tusagassiutini

ONKN paasinnippoq aalisartut suli eqalussuit pillugit unamminartumiinnerannut – ONKN-imiit piffissaq ungasinnerusoq isigalugu aaqqiisutaassinnaasut allat orniginartinneruagut

Atuaruk →
_DSC8119
ONKN tusagassiutini

Kommunimiit akissarsititsilluni eqalussuarniartitsineq atorunnaarpoq – inerteqqutaavoq

Atuaruk →
_DSC8119
Tusagassiutinut nalunaarut

Eqalussuarnik toqoraanerup ajornartorsiut iluarsisinnaanngilaa, avatangiisit pillugit suliniaqatigiiffik mianersoqqusivoq

Atuaruk →
Scroll to Top